Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator ja kaasosaline paljudes omaaja ühiskondlikkultuurilistes üritustes ning sündmustes. Eesti kirjanduslikus traditsioonis omab suurt püsiväärtust Artur Adsoni valdavalt võrukeelne värsiloome. Tema isikut avada ja mõista aitab just käesolev kogutud luuletustele lähenev luuleraamat. Raamatut ilmestavad Artur Adsoni enda joonistused.

Kogumik ilmub Saksa sihtasutuse "Mälestus, vastutus ja tulevik" poolt rahastatava projekti raames. Sihtasutuse eesmärgiks on abi osutamine endistele sunnitöölistele ja teistele natsismiohvritele. Sihtasutuse toel on Eestis teoks saanud kaheaastane projekt "Eakad inimesed toetavad endisi natsismiohvreid", mille elluviimist korraldavad Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu liikmed koostöös kauaaegse sõsarorganisatsiooniga Sozialwerk Berlin. Raamatusse on koondatud mälestused nendelt inimestelt, kes said rohkem kui pool sajandit tagasi kannatada saksa natsionaalsotsialismi kuritegudes. Nad ei suuda juhtunut unustada ning räägivad sellest edasi oma lastele ja lastelastele. Seega on käesolev kogumik otsekui sillaks mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, olles sündinud endiste ja tänaste noorte kohtumisest ühe omalaadse ettevõtmise raames Eestimaal

2009. aasta märtsis toimus TLÜ Akadeemilises Raamatukogus väliseesti kirjanduse keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu korraldusel konverents "Eesti teadlased paguluses", kus esinesid eesti ja väliseesti teadlased. Ettekannete põhjal ilmunud kogumikus on 22 artiklit, mis käsitlevad tuntud väliseesti teadlaste – astronoom Ernst Öpiku, geoloog Armin Öpiku, meditsiiniajaloolase Ilo Käbini, interdistsiplinarist Valter Ranna, kopsuarst Enn Nõu, teemandiuurija Arthur Linari-Liholmi, keemik Ivar Ugi, etnoloog Gustav Ränga jt elu ja teadustegevust.

Loodusteadlase ja embrüoloogia rajaja elust fotoalbum, pühendatud Baeri 100. surma-aastapäevale

Raamatus analüüsitakse eestlaste rännet Aserbaidžaani territooriumile XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul, eestlastest asunike tegevus sel perioodil, sh Bakuu Eesti Seltsi ja eesti riigi ametliku esinduse tegevust Aserbaidžaanis, ning kahe riigi – Eesti ja Aserbaidžaani – vastastikuseid suhteid. Raamat on mõeldud ajaloolastele, poliitikutele, õppejõududele ja magistrantidele, aga ka kõigile, keda huvitab väliseestlaste elu.

"Ma lihtsalt elan täiel rinnal ja mõtlen, et iga päeva tuleb võtta nii, nagu see oleks ainus, mis sul on," ütles Astrid Lindgren. "Päev nagu elu" on esimene uus põhjamaine Astrid Lindgreni biograafia pärast 40 aastat. See tungib naerusuise lastekirjaniku fassaadi taha ning kirjeldab kirjaniku mõtteid ja tegevust, võitlusi, triumfe ja lüüasaamisi, unistusi ja masendust. Raamat põhineb suurel hulgal seni avaldamata kirjadel, päevikutel ja fotodel ning pooleteise aasta jooksul peetud vestlustel Astrid Lindgreni tütre Karin Nymaniga, kes jälgis lähedalt oma kuulsa ema karjääri ja vastuolulisi suhteid kuulsuse, rikkuse, üksinduse, võimu ja võimumeestega.

Ernst Jaakson on üks kõige kummalisema saatusega riigiametnikke Eesti ajaloos. Tema lahkumine Eestist Ameerikasse 1929. aastal on tagantjärele omandanud müütilise värvingu. Jaakson sõitis San Franciscosse diplomaatilise õpipoisina, kuid jäigi USA-sse ja temast sai Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kandja Nõukogude okupatsiooni ajal. Legendaarne oli ka ta kojutulek 1992. aastal, kui taasiseseisvunud kodumaal tähistati esimest korda Eesti Vabariigi sünnipäeva. Alates 1965. aastast kehastas Jaakson oma isikus Eesti Vabariigi niitpeeneks kulunud juriidilist eksistentsi, mis alatasa ähvardas katkeda. Isegi Jaaksoni pikaealisus mõjus mütoloogilise seigana: tema ei tohtinud ju enne Eesti taasiseseisvumist surra, sest ta oli viimane elusolev Eesti Vabariigi ametlik diplomaatiline esindaja välismaal – järelikult ka Eesti Vabariigi diplomaatilise esindatuse ja üleüldse tema rahvusvahelise olemasolu tagatis. Niikaua kui Jaakson oli elus, oli olemas juriidiline Eesti Vabariik.

Professor Juhan Peegel, Eesti esimene ajakirjandusdoktor, eestikeelse ajakirjandusõpetuse rajaja, paljude kultuuripreemiate laureaat. Tema kui Õpetaja poole pöörduvad mitmed põlvkonnad ajakirjanikke, kuid ta ise on alati hoidunud tagaplaanile. Nüüd on professor Peegli õpilane, filosoofiadoktor Maarja Lõhmus kogunud professori kõnelused ja seisukohad kokku raamatuks temast endast. Läbi lapsepõlve ja sõjamälestuste kumavad Juhan Peegli seisukohad inimsusele, elule ja ajakirjandusele: "Ajakirjandus on kultuurinähtus. Eriti väikesel rahval on ajakirjandus eelkõige kultuurinähtus."

Väravajoonel on spordiraamat sõna otseses mõttes. Kogu raamatu tegevus toimub ühe Soome kõrgliiga jalgpallimängu ajal. Raamatu minategelane, 18-aastane väravavaht Kalle Salonen saab esimest korda mängus platsile, kuid rõõm on üürike, sest tema treener Hese Peltomaa teeb talle ettepaneku osaleda kahtlases kokkuleppes.

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister. "Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga aastal 2008 ning möödunud kümne aasta jooksul on Supilinna salaseltsi seiklused leidnud tee paljude eesti laste südamesse. Nii nagu eelmise üheksa, on ka kümnenda raamatu südamliku ja helge pildimaailma loonud lõunaeestlasest kunstnik Marja-Liisa Plats.

"Küttepuuvargad" on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.

«Armando kohtunikuna» räägib sellest, kui raske on õigusemõistja töö jalgpalliväljakul. Tuleb välja, et Armando ja tema tiimikaaslased ei austa kohtunikke ja poiste jalkatreener otsustab, et midagi tuleb ette võtta. Loosi tahtel peab Armando ise proovima kohtuniku tööd. Kas ta saab hakkama keeruliste olukordade lahendamise ja sõnakuulmatu jalgpallisõbra korrale kutsumisega?

"Väike kalaraamat" on väga hea abiline algajale kalamehele või lihtsalt kalahuvilisele. Raamatust leiab 40 Eesti vetes elava kala kirjelduse, tutvustatud on ka kalade elupaiku, sigimist ja toitumist. Raamatu autor Tiit Hunt on zooloog ja loodusfotograaf. Ta on aastaid pildistanud elusaid kalu vees, nii et tema fotodel näeme iga kala oma õigete värvide ja liigitunnustega. Kui kala ei ole võimalik õigesti fotole saada tema loomulikus elupaigas, siis võtab Tiit Hunt pildistades appi akvaariumi.

"Pruudirööv" on salaselts Rampsu 12. juhtum. Tartu koertenäitusel läheb kaotsi Prantsuse buldog Anne. Paistab nii, et kutsa ei pannud ise puurist plehku, vaid keegi on hinnalise koera ära varastanud. Supilinna noordetektiivid Mari, Reilika, Sadu, Olav, Anton ja Prantsuse buldog Mati alustavad otsinguid, mis viivad neid nii maaülikooli kampuse padrikutesse kui ka Tartu lemmikloomade turvakodusse.

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Khaba ja Nebra pole tavalised lapsed. Nad on kaks muumiapoissi, kelle koduks on muuseum Tartu Ülikooli peahoones. Raamatu tegevus algab sellest, kui Khaba eksib Zeusi reeglite vastu ja ta ei tohi osaleda aulamängudel enne, kui teeb ühe heateo oma südamest. Aga see polegi nii kerge...