Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Autor vaatab tagasi Teise maailmasõja julmustesse, Dresdeni tuletormi jubedusse, vaatab selle mõttega, et hoiatada ja silmi avada, kuigi ta ei ole kindel, kas sõdasid saab ära hoida või on nad niisama vältimatud kui jääliustikud. Autor, meenutades minevikku ja kujutledes tulevikku, küsib endalt, milline on olevik ja milline osa sellest on tema kanda. Ja ta tunneb, et tema osa on siiski võitlus sõdade vastu - nii või teisiti.

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule vari“, „Ingli mäng“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid). Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega.

Mul pole sest midagi, kui ma ka peast segane olen, mõtles Moses Herzog. Mõned inimesed pidasid teda hulluks ja üksvahe oli ta ka ise kartnud, et nii see asi ongi. Aga kuigi ta käitumine oli endiselt veider, tundis ta end nüüd enesekindlana, rõõmsatujulisena, selgepilgulisena ja tugevana. Ta oli nagu mingi lummu alla langenud ja hakanud igasugustele inimestele maailmas kirju kirjutama. Need kirjad viisid ta sedavõrd roopast välja, et juunikuu lõpust alates rändas ta pabereid täistopitud reisikotiga ühest kohast teise. See reisikott kaasas, oli ta New Yorgist Martha's Vineyardi sõitnud, kuid samal õhtul sealt tagasi tulnud; kaks päeva hiljem lendas ta Chicagosse ja Chicagost läks edasi Lääne-Massachusettsisse. Maaüksinduses kirjutas ta sõgedana loendamatul hulgal kirju ajalehtede toimetustele, avaliku elu tegelastele, sõpradele ning sugulastele ja lõpuks koguni surnutele, oma kuulsusetuile surnud omastele ja viimaks ka surnud suurvaimudele. Berkshire'ides oli südasuvi. Herzog oli ihuüksi suures vanas majas. Kuigi toidu suhtes tavaliselt üsna nõudlik, sõi ta nüüd paberpakist "Silvercupi" leiba, konservube ja ameerika cheddar-juustu. Vahetevahel korjas ta oma metsistunud aiast vaarikaid, tõstes okkalisi varsi üles hajameelse ettevaatlikkusega. Ta magas ilma linadeta, hüljatud abieluvoodist võetud madratsil või mantli all võrkkiiges. Õues ümbritsesid teda kõrged tupsulised rohttaimed ja noored robiiniad ning vahtrad. Kui ta öösel silmad avas, olid tähed lähedal otsekui kehastunud vaimud. Tulekerad loomulikult: gaasid, sulamineraalid, aatomid, kuid mehele, kes enda mantlisse oli keeranud ja võrkkiiges lamas, näis hommikul kella viie ajal see kõik vägagi tähendusrikas. Saul Bellow' loomingu tipuks ja -- miks mitte -- ka kokkuvõtteks võib pidada 1964. aastal ilmunud "Herzogit". Need küsimused ja probleemid, meeleolud ja tunded, kimbatused ja taotlused, mille kallal kirjanik mitukümmend aastat oli töötanud, said selles romaanis sünteesiva ning süvendatud käsitluse. Ühelt poolt inimene kriisiolukorras, kus teda lõplikust hävingust lahutab veel vaid viimne samm, ja teiselt poolt sellesama inimese lausa meeleheitlik väljapääsu otsimine ja kasvav protest kõige selle ümbritseva vastu, mis inimest muserdab, temalt inimlikkust püüab röövida. Ent mitte ainult seda -- Bellow on liiga teravapilguline elujälgija, et tragöödia kõrval jääks märkamatuks komöödia. Moses Herzog on mees "moraalsete impulssidega", kohati tõstetud koguni oma ajastu südametunnistuseks, kuid samal ajal ka "kannatav kloun", kes heitleb pahatihti enda väljamõeldud tuuleveskidega, ja Bellow' kaasanaerev iroonia muutub Herzogite enesepilaks.

Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) romaan kujutab huvitava karakteriga peategelase traagilist saatust 19. sajandi esimese poole Inglismaa väikelinna elu taustal.

Seiklusjuttude autorina tuntuks saanud Robert Louis Stevensoni "Must Nool" käsitleb Inglismaa ajaloo perioodi, mil Yorkide ja Lancasterite dünastiate vahel toimus Inglise trooni pärast äge võitlus: Rooside sõda. Yorkide ja Lancasterite suguvõsa vappide järgi nime saanud sõda kestis kolmkümmend aastat (1455–1485). Väga paljud aadlikud käisid selle sõja jooksul pidevalt ühest leerist teise, olles kord Yorkide, kord Lancasterite poolt — kuidas aga parajasti sobivamana tundus. Selliseid mõisnikke esindab romaanis sir Daniel Brackley. Niisugune poolte vahetamine tekitas kogu maal suure segaduse, mis omakorda kutsus esile taltsutamatu rüüstamise ja omavolitsemise. Seda ei suutnud talupojad pikalt kannatada. Romaanis näeme üht sellist talupoegade ja lihtsate inimeste protesti avaldust — lindpriidest koosnevat "Musta Noole" salka, kes püüab kaitsta alamate kihtide huve.

"Sebastian Faulksi peetakse üheks peenetundelisemaks ja paremaks sõjaromaanide autoriks tänapäeva inglise kirjanduses. Ka käesolev raamat on ühtaegu liigutav armastuslugu, realistlik okupeeritud Prantsusmaa kirjeldus ja kujunemisromaan. Tegevus saab alguse 1942. aastal, kui 25-aastane Charlotte Gray sõidab Edinburghist Londonisse, et anda oma panus võidu heaks. Londonis armub ta ühel peol kohatud lendurisse, kes jääb peagi Prantsusmaa lennul kadunuks. Charlotte läheb salateenistuse ülesandel Prantsusmaale, et aidata prantslastel vastupanuliikumist luua. Sõjaaegne Prantsusmaa, noor arhitekt Julien Levade, tema kunstnikust isa ja külaelanikud on kujutatud realistlikult ja haaravalt."

Pat Hobby jõulusoov Mees jalus Keetke vett – ja palju Geeniusega paaris Pat Hobby ja Orson Welles Pat Hobby saladus Pat Hobby, oletatav isa Tähtede kodud Pat Hobby täidab oma osa Pat Hobby esilinastus Kes püüab kõigest väest Patriootlik lühifilm Pat Hobby jälil Kunstniku ateljees Kaks veterani Vägevam kui mõõk Pat Hobby kolledžis

W. Somerset Maughami 1944. a. ilmunud ja üliedukaks kujunenud romaan "Vahe tera" on paljude arvates kirjaniku teostest tunnetuslikult kõige sügavam, heites muu hulgas valgust idamaise müstitsismi põhjatutesse sügavustesse. Nimetatud romaanis toimub materiaalse ja mittemateriaalse maailma kokkupõrge eriti mastaapsel ja dramaatilisel kujul. Larry Darrell on noor ameeriklane, kes otsib Absoluuti. Tema otsingute odüsseia toob mängu mitmeid Maughami briljantsemaid tegelaskujusid, nagu näiteks Larry kihlatu Isabel, kes peab valima armastuse ja rikkuse vahel ning viimase onu Elliott Tempelton – tüüpiline välismaal elav ameeriklasest snoob.

Tõlkeallikad: Official Journal of the European Communities, C 340, 10.11.1997 ; European Union. Consolidated versions of the treaty on European Union and the treaty establishing the European Community. Sisukord: Amsterdami leping Euroopa Liidu leping Euroopa Ühenduse asutamisleping Protokollid

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

Noore autori (s. 1967) teine luuleraamat on vaimukas absurdipoeem, kus põimuvad paganlik ja nüüdisaegne.

Hea lugeja, sa uurid praegu raamatut, mille kohta võib-olla hakkavad levima kuuldused, et see on „otse elust maha kirjutatud”, et kõik juhtus täpipealt nii ja ei kuidagi teisiti. Autor ei kavatse eitada, et ta toetus osaliselt tegelikkusele, millele muule tal ikka on toetuda? Aga mis ta sellest tegelikkusest teeb, see võib osadele tunduda „tõde ja ilu”, osadele aga mingi arusaamatu jamps. Isegi kui paistab, et tegu on tõestisündinud juhtumustega Poola Rahvavabariigis, siis tegelikult püüdis autor kirjutada raamatut noorusest, auahnusest, ebaõnnestumistest, armastuse haavadest, laste saamisest ja kõigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas käib. Ja sellised asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal.

„Olgu jumal armuline süütalastele, kes alustavad oma elu! Noor inime, see on just nagu mägikits, külg ees peab ta ronima mööda elu püstloodis nõlvu, üles, üles, kõrgele, sinna, kust on vaade kogu maale, sinna, kus terendab viimane soolakas tarnatutt, kõige maitsvam kõikidest, sinna, kuhu pole roninud ühegi kitse jalg, maailm on kuri ja värviline: selle kurjuse võidavad nemad, uued inimesed, sest nemad jaksavad võidelda ja kui nemad enam ei jaksa, on nende kannule roninud järgmised põlved, järgmised lilitad ja adamid, oh, kas pole see maailm ikkagi targasti seatud…”

*

Lugesin seda lugu huviga. On ju igas eestlases peidus poolakas: Juhan Liiv oli Poola kuningas, Bruno Oja poola näitleja. Meenusid veel Marek Piegus, Pan Kleksi akadeemia ja kapten Kloss. Otse loomulikult tulid meelde ka Poola piraatkassetid, millest suurem osa küll vist valmistati Tallinnas. Mõneti on kirjanik Mudlum samasugune piraat – ta võtab pundi lihtsaid poolakaid ja teeb nendega, mida ise tahab. Väga lõbus!

Mart Juur

Keda küll ei huvitaks see, mis toimub Maa sügavuses! Eriti tugevaks paisub huvi pärast suuri maavärinaid. Käesoleva raamatu autor, Saksa DV teadlane Horst Rast kirjeldabki Maa siseehitust ning maapõues toimuvaid protsesse, mille tagajärjel tekivad ülivõimsad loodusnähtused – maavärinad.

"Sõja seadused" koondab ühtede kaante vahele muistse Hiina väejuhi ja mõttetarga, maailma sõjateaduse alusepanija Sun Zi ning tema järeltulija Sun Bini kommenteeritud tekstid. Enam kui kaks tuhat aastat tagasi loodud teosed on ammu saanud nii Idas kui ka Läänes hinnatud sõjateaduse klassikaks. Neil on aga ka laiem kultuuri- ja mõttelooline tähendus. Peale sõjaväelaste leiavad "Sõja seaduste" aegumatust varasalvest juhiseid ja inspiratsiooni poliitikud ja ühiskonnategelased, psühholoogid ja majandusinimesed, filosoofid ja humanitaarid. Mõistagi paeluvad need teosed ka Hiina kultuuri ja ajaloo huvilisi laiemalt. Eesti keelde on "Sõja seadused" tõlkinud Märt Läänemets. Käesolevast parandatud ja täiendatud väljaandest leiab nii põhjaliku saatesõna ja kommentaarid, täiendava kirjanduse valiknimekirja kui ka märksõnade registrid.

"Valekoidik" tõestab, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. Katsed luua maailmas angloameerika stiilis vabaturgu tekitavad katastroofi, mis on ulatuse poolest võrreldav Nõukogude kommunismi hävinguga. Moraalne ja sotsiaalne lagunemine ähvardab isegi väidetavalt uue maailmatsivilisatsiooni lipulaevaks peetavat Ameerikat, kes peab taganema teiste kultuuride ees, kus pole kunagi unustatud, et turg toimib kõige paremini ikkagi siis, kui see on ühiskonna osa. See vabaturuutoopia vastane raamat on tunnustatud õpetlase ja esseisti Nassim Nicholas Talebi sõnul prohvetlik. John Nicholas Gray on inglise poliitfilosoof ja kirjamees, Londoni Majandus- ja Politoloogiakooli Euroopa mõtteloo teaduskonna emeriitprofessor. Ta kirjutab korrapäraselt arvamuslugusid ja raamatuarvustusi ajakirjandusväljaannetele. Lisaks on tema sulest ilmunud mitu mõjukat raamatut, nende hulgas käesolev "Valekoidik", mille kohta George Soros on tunnustavalt öelnud, et see on "globaalse kapitalismi süveneva ebastabiilsuse võimas analüüs, mida peaksid lugema kõik, kes tunnevad muret maailmamajanduse tuleviku pärast".

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.