Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Ameerika klassikuid
Vaata veelEsimese ameeriklasena Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks saanud Sinclair Lewise (1885-1951) sünnist möödus tänavu 120 aastat. Kirjaniku maailmakuulus ja arvatavasti populaarseim avara eepilise haardega romaan «Arrowsmith» (esmatrükk 1925) räägib kaasakiskuvalt noore arsti vaevarikkast eneseleidmisest ja kujunemisest küpseks teadlaseks, tema püüdest säilitada sõltumatust ja eneseväärikust, tema ees seisvatest rasketest valikutest. Tegemist on vaieldamatult maailmakirjanduse ühe tähtteosega, mille sära ja tunnetuslik väärtus pole aegade jooksul tuhmunud, pannes meid ka tänapäeval elu põhiväärtuste üle üha sügavamalt järele mõtlema.
Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse «Nahksuka jutud» kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud «tsivilisatsioonikandjatele».
"Huckleberry Finni seiklusi" peetakse esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks ja Mark Twaini parimaks kirjatööks.
Väljapaistva ameerika kirjaniku Ernest Hemingway (1899-1961) Esimese maailmasõja aineline romaan sõjast, separaatrahust ja armastusest.
soodukaga
Vaata veelVandenõude ajalugu on pikk – see ulatub Vana-Egiptusest tänapäeva Pakistanini. Käesolev raamat justkui kataloogibki mitmesuguseid salasepitsusi, mida ühendab üks asjaolu – nimelt on nende kõikide puhul võimatu öelda, mis siiski täpselt juhtus või kes olid vandenõusse kaasatud. "Lahendamata vandenõudesse" on koondatud ajaloo kõige hämmastavamad vandenõud, kinni mätsitud lood ja libaoperatsioonid ning raamatus püütakse vastata näiteks niisugustele küsimustele: Kas Aleksander Suur mõrvati? Kas Ameerika Ühendriikide valitsus oli seotud 11. septembri rünnakutega? Kas Philadelphia eksperiment leidis tõepoolest aset? Kas Bilderbergi grupp kujutab endast tõesti salajast maailmavalitsust? Kas president John F. Kennedy tappis üksik laskur või osalesid atentaadis teisedki inimesed? Kõikide selliste põnevate juhtumite käsitlemisel antakse lühike, kuid põhjalik ülevaade nende kulgemisest, esitletakse võtmeisikuid ja vahel pakutakse välja lausa üllatavaid alternatiivseid teooriaid. Raamatus on üle 150 foto, maali, joonistuse ja kaardi, mis aitavad lugejal mõistatuslike sündmuste taga peituvatest faktidest suuremat pilti kokku panna.
Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu "Miljard aastat enne maailmalõppu" ja "Väljasõit rohelisse" käsitlevad mõlemad, kuigi erinevat aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga. "Väljasõit rohelisse" peaks ilmuma 2016.a. uue täiendatud väljaandena (ca kümnendiku võrra pikemana kui 1987.a. tõlge, lisaks Boriss Strugatski järelsõna). "Väljasõit rohelisse" on aluseks ja inspiratsiooniks Andrei Tarkovski 1979.aastal valminud kultusfilmile "Stalker". Teosest "Väljasõit rohelisse" valmib ka teleseriaal.Värske adaptsiooni režissööriks saab Alan Taylor, kes oli filmi Terminator: Genisys taga ning on kaasa löönud ka sarja Game of Thrones juures. Stsenaristiks on Jack Paglan.Täpsemad andmed sarja kohta veel puuduvad, kuid projekt on töös.
"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."