Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Ameerika klassikuid
Vaata veelEsimese ameeriklasena Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks saanud Sinclair Lewise (1885-1951) sünnist möödus tänavu 120 aastat. Kirjaniku maailmakuulus ja arvatavasti populaarseim avara eepilise haardega romaan «Arrowsmith» (esmatrükk 1925) räägib kaasakiskuvalt noore arsti vaevarikkast eneseleidmisest ja kujunemisest küpseks teadlaseks, tema püüdest säilitada sõltumatust ja eneseväärikust, tema ees seisvatest rasketest valikutest. Tegemist on vaieldamatult maailmakirjanduse ühe tähtteosega, mille sära ja tunnetuslik väärtus pole aegade jooksul tuhmunud, pannes meid ka tänapäeval elu põhiväärtuste üle üha sügavamalt järele mõtlema.
Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse «Nahksuka jutud» kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud «tsivilisatsioonikandjatele».
"Huckleberry Finni seiklusi" peetakse esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks ja Mark Twaini parimaks kirjatööks.
Väljapaistva ameerika kirjaniku Ernest Hemingway (1899-1961) Esimese maailmasõja aineline romaan sõjast, separaatrahust ja armastusest.
soodukaga
Vaata veelReligiooni ja kiriku ajaloo ning piiblitekstide analüüsimisega tegelnud väljapaistva ajaloolase Nikolai Nikolski (1877-1959) teos (1931) on nõukogude ajalooteaduses tänaseni kõige ulatuslikum vene kirikulugu, kiriku kohta ja tähtsust Venemaa ajaloos valgustav teos. Eesti lugejale vahendatakse see püsivat huvi äratanud kapitaalne ajaloo-ülevaade kolmanda venekeelse kordustrüki järgi.
Jutt tuleb sõja eelõhtust, mil võimu haaranud eesti kõige prominentsem kodanlik riigimees Konstantin Päts allutas endale kõik asutused: omavalitsused ja kiriku, ülikooli ja finantsid, koolid, kohtud, vanglad ja politsei, samuti kirjutatud, räägitud või isegi sosistatud sõnad. See äratas muidugi vastuseisu. Ja nii algaski võitlus võimu ja vaimu vahel. Kuidas see toimus, sellest võivad mõnevõrra aimu saada järgnevate lehekülgede lugejad. Peab olema ainult püsivust, et faktide taga näha seda, kui palju ja mida me oleme elus kaotanud või võitnud.
Kaitseliidu ajalugu ei ole senini meie ajaloolaste poolt põhjalikumalt uuritud, ainuke tõsine uurimus puudutab Kaitseliitu aastatel 1918-1924 ja seegi on ilmunud Soome ajaloolase sulest. Senini on põhjalikumalt uurimata ka Kaitseliidu laialisaatmine ja organisatsiooni liikmete edasine käekäik. Paljud kaitseliitlased langesid punaterrori ohvriteks? Milline oli kaitseliitlaste roll võitluses okupantidega? Milline oli nende roll Omakaitses? jne. Need on kõik küsimused, mis vajavad vastamist. Eesti on niivõrd väike ja meile on iga inimene väärtus, seega oleme oma eelkäijatele võlgu, meie kohus on välja uurida, milline oli Kaitseliidu liikmete käekäik ja mis oli see just selline. Käesolev kogumik sisaldab allikmaterjale, mis on seni olnud kättesaadavad valdavalt vaid ajaloolaste kitsale ringile. Ometi on need dokumendid esimene samm selgitamaks välja, mis siis ikkagi toimus esimestel okupatsiooniaastatel. Siin on mõtlemisainet nii tänastele kaitseliitlastele kui ka igale Eesti hea käekäigu eest muret tundvale lugejale. Meil on minevikust palju õppida, see mis olnud ei tohi enam iial korduda. See on ka tänase Kaitseliidu ülesanne.