Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Särav jutustaja, juba klassikuks saanud Kanada kirjanik Margaret Atwood (s 1939) on selles raamatus autobiograafilisem kui kunagi varem. "Ebakõlad" on üheteistkümnest novellist koosnev kogumik, mida võiks pidada peaaegu romaaniks. Raamat meenutab pildialbumit, kus momentvõtetest saab nähtavaks peategelase Nelli elukaar, ja see elukaar on tihedalt seotud paljude teiste – vanemate, õe, laste, sõprade, vaenlaste ja ka loomade eluga. Ka aeg vaheldub novelliti nagu pildialbumis: alates 1930ndatest kuni tänaseni (või tulevikkugi). Ja taust muutub: suurlinn, äärelinn, talu, metsikud laaned kusagil karmis põhjas... "Ebakõlad" on vahel lõbus, vahel liigutav ja kurb, siis vahe ja rabav lugu üksindusest, armastusest, kaotustest ja vananemisest.

Inseneriharidusega autor käsitleb raamatus melioratsiooni osa inimühiskonna arengus. Vesi ja toit on lahutamatud mõisted tsivilisatsioonide tekkimisel. Niisutus- ja kuivendustööde areng pani aluse vanade riikide tekkimisele Niiluse, Eufrati, Tigrise, Induse ja Huanghe orus. Raamatu sündmustik kulgeb vanast ajast tänapäeva, Nõukogude Liidu hiiglaslike melioratsioonitöödeni. Tänapäeval on tõestatud, et maailma toiduprobleemi lahendusvõti peitub melioratsioonis. Raamatus näidataksegi bioloogia ja tehnika kokkupuutepinnal asuva melioratsiooni osa selle probleemi lahendusel. Raamat on valminud autori aastatepikkuse uurimistöö tulemusena. Raamat pakub huvi mitte ainult maaparanduse, veemajanduse ja põllumajanduse spetsialistidele ja nendeks valmistuvatele noortele, vaid kõigile, kes peavad lugu populaarteaduslikust kirjandusest ja pole ükskõiksed ajaloo vastu.

«Alfie» ei ole kaugeltki ainult oma minategelase ja tema paljude sõbrataride intiimelu jutustus. Teose põhilisteks väärtusteks on selle inimlik otsekohesus, elulisus, mõtete ja olukordade koomika ja kohati koguni traagilisus, mis sageli avarduvad laiahaardelisteks üldistusteks. Alfie kitsalt egoistliku huviringi ja kentsakalt vildaka filosoofia kaudu avaneb pilt kapitalistliku ühiskonna elukitsusest. Tema teadlikult kergemeelse ellusuhtumise kaudu omandab armastavate naiste vapper visadus seda suurema kaalu. Moraalse lõtvuse taustal selgub aususe väärtus inimlikes vahekordades. «Alfie» ilmus 1966. aastal Inglismaal ja tõi autorile suure populaarsuse. Ilmusid järjest uued väljaanded, tõlked paljudesse keeltesse ja selle alusel tehti varsti film, mis tõi oma lavastajatele ja osatäitjatele mitmed preemiad.

Järg romaanile "Ära hõiska enne õhtut".

"Järjekordne südamliku huumoriga kirjutatud jutustus Hilja Valtonenilt ("Tänapäeva tütarlaps", "Õpetaja Metskass" jt.) viib lugeja seekord kõrvalisse Soome külakesse Puntrapääle, kuhu ühel tormisel õhtul saabub uus nooruke vallakirjutaja Varpu Vapaa. Peagi ei jää tulemata ka sekeldused - Varpu võtab kasvatada oma surnud kooliõe lapsed, kuid külas hakkavad liikuma inetud kuulujutud, kuna lapsed on kummalisel kombel Varpuga väga sarnased...

Victor Hugo romaan «Jumalaema kirik Pariisis» on üks romantismi tippteoseid. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse võrdkujust Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Hädavaresest poeet ja filosoof Gringoire võlgneb talle elu, keigarist kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku don Frollo väärastunud kirg aga saadab ta surma. Vaid Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt. Samas on see ka lugu Pariisi põhjakihtide, Imede Õue asukate ustavusest ja vaprusest, kuningas Louis XI piiratusest ja julmusest ning sugugi mitte viimases järjekorras, lugu Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist.

"Sõda ja rahu" on Lev Tolstoi romaan, mida peetakse tema peateoseks. "Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus.

"Jah," tegin abitu katse. Minu arvates Joosef eksis mingis mõttes, aga ma ei mõistnud, milles. Ta oli liiga ebakonventsionaalne. Ta heitis pikemata kõrvale kõik need väärtused, millega mina olin harjunud. "Teil võiks olla korralik korter, võib-olla teenija, võiksite osta rohkem raamatuid, käia teatrites, saaksite paremat toitu, kõik oleks puhas... Oh, ma ei oska seletada, kuid eks te saa aru, kuhupoole ma tüürin." "Jah, aga ma ei igatse millegi säärase järele," seletas Joosef kergelt närveldades, kui ta ei suutnud mind panna mõistma oma kummalisi seisukohti. "Põrgu päralt, sellest paremat erakat ei oska ma ette kujutadagi. Siin on kodune ja kõik asjad on niisugustes kohtades, et ma leian nad kohe üles. Kui asju oleks rohkem, jääksid need vaid ette. Mul on suurepärane vaade ja tapeedid on ka ilusad." "Oi, Joosef!" tundsin õudust. "Kas teil üldse maitset ei ole? - Ja kui see kirjutuslaud on korras..." - Ma ei suutnud vängemaid sõnu leida, hingeldasin vaid. "Kirjutuslaud... Te naised olete kõik täpselt ühesugused." Originaali pealkiri: Ihmeellinen Joosef

Nooruses. Tormis "Juviklased", see talupojasuguvõsa ajalugu, on täis rikkalikku ja voogavat elu: inimpõlved tõusevad ja hävivad, võitlevad võimu, mõju ja õiguse pärast, võitlevad maa, mere ja loodusjõudude vastu. Ühed võitlevad oma saatuse vastu, teised aga alistuvad sellele alandlikult.Tervikuna on "Juviklaste" romaanitsükkel suurimaid töid norra kirjanduses, üks neid, mis jääb kauaks püsima oma eepilise jõu, inimesekirjelduse sügavuse ja rikka hingelise sisu poolest.

Keda küll ei huvitaks see, mis toimub Maa sügavuses! Eriti tugevaks paisub huvi pärast suuri maavärinaid. Käesoleva raamatu autor, Saksa DV teadlane Horst Rast kirjeldabki Maa siseehitust ning maapõues toimuvaid protsesse, mille tagajärjel tekivad ülivõimsad loodusnähtused – maavärinad.

Etnograafilisi ja lingvistilisi materjale Fjodor Tumanski Peterburi kubermangu kirjelduses. Käesoleva publikatsiooni puhul on silmas peetud vajadust laiendada vadja ja isuri etnograafia allikalist baasi. Publitseeritav materjal peaks olema eelkõige tõhusaks lisaks seni teada olnud nappidele andmetele vadja ja isuri rahvarõivaste arhailisemast ilmingust, pakkudes vähemal määral uusi andmeid ka kommete ja uskumuste kohta. Ühtlasi täiendab see pisut ka lingvistide käsutuses olevaid vadja ja isuri keele vanemaid kirjalikke ülestähendusi.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor, maailmamainega gastroenteroloog, Eesti Kirjanduse Seltsi auliige dr med Kaljo Villako kuulub põlvkonda, kellele oma riik oli kaheldamatu reaalsus ja kellel oli õnn käia koolis ning ülikoolis vabas Eestis, kuni lõppeva 20. sajandi suurimate roimarite sobing sellele kõigele vägivaldse lõpu tegi. Hitleri ja Stalini vanglaid seestpoolt näinuna, 1944. a hilissuve meeleheitlikus vastupanuvõitluses osalenuna paneb professor Villako oma mälestuste esimese osa lõpp-peatükile tähendusliku pealkirja Katabasis ('allaminek'). See protsess on üksikasjades kirjas tema mälestusteraamatu teises köites. Seni aga rändame 1920., 1930. ja 1940. aastate Tartus ning mujalgi, kohtame inimesi, kelle nimed on tuttavad entsüklopeediate ja ajalooraamatute lehekülgedelt ning elame kaasa noore arsti kujunemisteele, mida isik ja saatus muutsid keerukamaks, kui on tavaliselt.

Raamat on mõeldud ettevõtte/asutuse personalijuhtidele ning tööandjatele, kes täidavad personalijuhi kohustusi. 2004. a. 1. mail jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mis tõid muudatusi ka personalitöö korraldusse. Raamatus ongi suurem tähelepanu pööratud neile ja teistele viimasel ajal toimunud seaduste muudatustele, kuid sisaldab põhjalikku tutvustust ja näiteid ka kõigist teistest nõuetest personalitöös.

Tõlkeallikad: Official Journal of the European Communities, C 340, 10.11.1997 ; European Union. Consolidated versions of the treaty on European Union and the treaty establishing the European Community. Sisukord: Amsterdami leping Euroopa Liidu leping Euroopa Ühenduse asutamisleping Protokollid

"Sõja seadused" koondab ühtede kaante vahele muistse Hiina väejuhi ja mõttetarga, maailma sõjateaduse alusepanija Sun Zi ning tema järeltulija Sun Bini kommenteeritud tekstid. Enam kui kaks tuhat aastat tagasi loodud teosed on ammu saanud nii Idas kui ka Läänes hinnatud sõjateaduse klassikaks. Neil on aga ka laiem kultuuri- ja mõttelooline tähendus. Peale sõjaväelaste leiavad "Sõja seaduste" aegumatust varasalvest juhiseid ja inspiratsiooni poliitikud ja ühiskonnategelased, psühholoogid ja majandusinimesed, filosoofid ja humanitaarid. Mõistagi paeluvad need teosed ka Hiina kultuuri ja ajaloo huvilisi laiemalt. Eesti keelde on "Sõja seadused" tõlkinud Märt Läänemets. Käesolevast parandatud ja täiendatud väljaandest leiab nii põhjaliku saatesõna ja kommentaarid, täiendava kirjanduse valiknimekirja kui ka märksõnade registrid.

1917. aasta oli murranguline ka eesti rahva elus. Filosoofiakandidaat A. Vahemetsa on seda perioodi põhjalikult uurinud. Arhiivimaterjalidele ja memuaaridele toetudes on ta andnud omanäolise käsitluse Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni ajajärgust Tallinnas. Publitsistlik käsitluslaad teeb raamatu huvitavaks paljudele lugejatele.

Prosaistina tuntud Mudlumi kaasahaarav kriitikakogumik koondab seitsme aasta jagu valitud kaastöid eesti kultuuriväljaannete spektri eri osadele Nihilist.fm-ist Vikerkaareni. Käsitletud on nii kõrg- kui ka kergkirjandust, nii Loomingu Raamatukogus ilmunud tõlketeoseid kui ka luulet, nii Meelis Friedenthali kui ka Mikk Pärnitsat, nii Andrus Kivirähka kui ka Onu Bellat. Autor ise ütleb, et kuigi välja näeb raamat väga soliidne, on ta sisult üpris lõbus ja "kriitika" asemel kuulub rohkem kategooriasse "räägin sellest, millest tahan ja mis meeldib". Seega leiab "Ümberjutustajast" ka metakriitikat, mõne teatri- ja filmiarvustuse ning mõned esseedki – aga millest Mudlum ka ei kirjutaks, teeb ta seda ikka ühtviisi humoorikalt, inimlikult ja lugemisnaudingut pakkuvalt, mistõttu sobib kogumik kindlasti ka laiemale lugejaskonnale.