Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Käesolev bibliograafia hõlmab ajakirjas "Looming" avaldatut ajavahemikul 1985-1997. Koostanud Vaime Kabur, Vallo Kelder ja Kadri Mäger

Fenno-Ugria aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2019" pakub mitmekesist ja põnevat lugemist 2019. aastal toimunud olulisematest soome-ugri rahvastega seotud sündmustest, väljaannetest ja inimestest. 2019. aasta läheb ajalukku ÜRO põliskeelte aastana, mis oli tegevusrohke ja lootusrikas, hoolimata sellest, et väikekeelte olukord pole kiita kusagil. Millised on meie kaugemate ja lähedaste sugulaskeelte väljavaated ja eluvõimalused, arutatakse põliskeelte aastale pühendatud mahuka peatüki artiklites. Väljaandest saab lugeda soome-ugri rahvaste uurimisele aluse pannud ungarlase Antal Reguly (1819-1858) värvikast elust ning teisigi põhjalikke portreelugusid märkimisväärsetest inimestest. Avaldatud on ka kirjutisi elamuslikest reisidest sugulasrahvaste juurde ning aasta vältel ilmunud raamatute ja teatrilavastuste tutvustusi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale. "Üllitis on oluline lüli hõimuliikumise keerulises ahelas, ent samas ka lihtsalt nauditav lugemisvara, mis on kirjutatud arusaadavas keeles," on tõdenud Enn Ernits ajakirja Keel ja Kirjandus 2020. aasta aprillinumbris.

Sisukord: Viiskümmend aastat tagasi Tundidel enne kella kahtteist Lepapaadist raudtraalini Paadid randuvad Tema nõuab armastust Ka kivist kasvab jõukus Ilumeistrid Nii see algas Vanadel kooliradadel Omanäolised aastakümned Mida on meenutada ja mida uut pajatada saare rahva tervishoiust Saaremaalt päritolevaid teadlasi Pilk Saaremaa ehituskaardile Rajaleidjate rahuldamatus

Eesti teatri ühe silmapaistvama näitlejaisiksuse, NSVL rahvakunstniku (1964) mälestusteraamat annab ülevaate tema pikast ja viljakast loominguteekonnast, mille kulgemine seostub tihedalt kodumaa ja rahva saatusega. Raamatu teevad köitvaks ilmekad inimkarakterite ja olukordade kirjeldused, milles väljendub autori terav analüütiline eluvaatlemise oskus, ning napp ja kujundlik sõnakäsitlus. Illustreeritud fotodega.

Sisu: Marginaalia, Aja kaja, Kriitiline intermetzzo, Kaksipidi küsimusi, Eitamisnõunik ja Revolutsionäär, Julmal ajal, Öisi mõtisklusi, Kevadisi mõttekäike, Mõttepäevikust.

2004. aastal ilmunud "Kolm päevikut" käivituvad päevaga, mil Ingrid Bergmanil diagnoositakse vähk. Sellest hetkest jälgitakse paralleelselt umbes seitsme kuu jagu kolme erineva inimese päevikuid - Ingrid Bergmani, Ingmar Bergmani ja Maria von Roseni oma. Viimast peeti seni Ingrid Bergmani eelmisest abielust pärinevaks tütreks, kuid raamatus selgub, et tegelikult on tema isa Ingmar Bergman. "Kolm päevikut" on sügavalt isiklik perekonnalugu.

Rida mälestusi lapsepõlvest.

Tõnu Õnnepalu uus raamat koondab valiku kirjandusele pühendatud esseedest, mis on kirjutatud aastatel 1992–2011. Kahekümne kolmest esseest (millest kaks on varem ilmumata) koosnev kogumik moodustab omamoodi väikese kirjandus- ja mõtteloo, pajatades korraga nii ühe inimese kirjandus- ja elunägemise arengust kahekümne aasta jooksul kui ka kogu (eesti) kirjanduses ja ühiskonnaski toimunud muutustest. Teiste seas sisaldab kogumik pikemaid käsitlusi Betti Alveri, Aleksander Suumani, Viivi Luige, Peeter Sauteri, nagu ka François Mauriaci, Michel Houellebecqi ja Jonathan Littelli loomingust.

Madise-sarnaseid väga andekaid loojanatuure läheb karjade kaupa elust läbi, ilma et neil õnnestuks ennast tõestada. Miks peaksin ma laskma märkamatult unustusse vajuda oma poja andel, kui just tema sobib näiteks ja nii-öelda esindajaks ja eestkostjaks paljudele endasarnastele? Mati Hint

“Väike maailm” on vormilt üsnagi põnev, selles on kasutatud Itaalia renessansi eepilise romaani motiive, erinevaid jutustused on omavahel põimunud ning tegelastele saavad osaks kõikvõimalikud seiklused. Romaan algab Rummidge'is, kuid peagi kandub tegevus üle terve maailma laiali, sest tegelased lendavad pidevalt kuhugi konverentsile või loenguid pidama. Võib öelda, et see raamat on rikkalik segu komöödiast, seksist ja intellektuaalsetest arutlustest ning suudab köita ka inimesi, kes ei ole seotud akadeemiliste ringkondadega. Kriitikud on romaani pidanud ülimalt lõbustavaks, kuid ka kergemeelseks elevandiluutorni-teoseks.

Käesoleva väljaande aluseks on kirjaniku Ajaloolistes jutustustes (1964) avaldatud tekst, mis omakorda tugineb autori eluajal ilmunud Tasuja väljaandele (1921, kaanel 1922).

13. sajandi sufi müstiku Rumi luule on mõjutanud kogu maailma. Tema luulevalimiku ilmumine eesti keeles on suursündmus, Doris Kareva vahendusel saab 800 aasta tagune sõnum uue värskuse.

Deborah Levy on Briti kirjanik, kes alustas luuletaja ja näitekirjanikuna, mitu tema näidendit lavastati Royal Shakespeare Companys. Viimastel aastatel on ta üha enam esile tõusnud proosakirjanikuna ning kõik tema romaanid on äratanud suurt tähelepanu. Ta on avaldanud ka triloogia, mida ise nimetab elavaks autobiograafiaks, sest ta ei ole neid raamatuid kirjutanud mitte tagantjärele tark olles, vaid keset elutormi. Romaani "Mees, kes nägi kõike" alguses on noor ajaloolane Saul Adler kutsutud kommunistlikku Ida-Berliini uurimistööd tegema ning ta on nõustunud vastutasuks näitama sealset elu soodsas valguses. Ta tahab viia oma tõlgi biitlite fanaatikust õele kingituse – foto endast Abbey Roadi ülekäigurajal. Foto tegemise käigus saab Adler kerge löögi mööduvalt autolt ja see osutub tema elukäiku muutvaks vahejuhtumiks. See romaan on siiski palju rohkem kui ühe edevavõitu ajaloolase isiklik lugu, see näitab, kui raske on inimestel näha selgelt iseennast ja teisi. Levy käsitluses peegeldavad isiklik ja perekonnalugu ajalugu, raamatus põimub realism unenäolisuse ja kujutlustega, inimesi saadavad kujuteldavad ja tegelikud reetmised, tegevus kulgeb 1988. aastast 2016. aastasse. Deborah Levy on ise öelnud, et tema meelest on kirjanduse mõte kujutada inimese kõhklust nii suhetes kui ka suurte ühiskondlike muutuste keskele sattununa.

Käsiraamatu esimeses osas kirjeldatakse puidu ehitust ja omadusi, puidu liike, puittooteid, puidu kuivamist, samuti ka muid laudsepa- ja mööblitööstuses kasutatavaid materjale: liime, viimistlusmaterjale ja furnituuri. Teises osas on käsitletud puidutööriistu ja -masinaid ning nende kasutamist. Ühtlasi on toodud normid puidu töötlemise kvaliteedi kohta. Kolmandas osas kirjeldatakse seotisi, ehituslaudsepatooteid (uksi, aknaid jm) ja mööbliesemeid. Käsitletud on liimimist, vineerimist, kokkupanekut, mitmesuguseid viimistlusviise, detailide töötlemise, kokkupaneku ja viimistlemise tehnoloogiat, tootmise organiseerimist ja ohutus- ning tulekaitsetehnikat. Raamat on määratud laudsepa- ja mööblitööstuse tootmispersonalile. Teda võib kasutada ka õppevahendina laudseppade ja mööbelseppade kvalifikatsiooni tõstmisel, tööstuskoolides ja tehnikumides, samuti üldhariduslikes koolides polütehniliste teadmiste omandamisel.

Romaani „Lasnamäe lunastaja“ teema on valus ja tänapäevane – peategelaseks on Lasnamäel elav venelanna Natalja Filipovna, kes peab üksinda seisma kooliskäiva tütre heaolu eest ja võitlema oma eluvõitlust. Tema rahulikku ja kindlustatud elu vapustab koondamine heast töökohast tehases. Romaan jutustab Natalja Filipovna katsetest tekkinud olukorras hakkama saada ja oma tütart koolitada. “Lasnamäe lunastaja” on kirjutatud autorile omasel meisterlikul moel ning selles avaldub tema sügav inimesetundmine ja psühholoogiline täpsus.

Neli senitundmatut C.R. Jakobsoni käsikirja - muuhulgas esimene eesti näidend "Kuuno ja Salme".