Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

USA-s surnud eesti sõjaväelane, tööstur ja ajakirjanik kirjutas võõrsil mitu kõmu tekitanud raamatut esimese Eesti Vabariigi kohta. Ta oli Tartu rahudelegatsiooni sekretärina riigi sünni juures, osales Vabadussõjas ja toetas hiljem vapse. William Tomingas (1895–1978) sündis Tallinnas rätsepa pojana. 1917 teenis Tallinnas eesti rahvusväeosades, oli eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees. 1919–1920 oli Tomingas välisministeeriumi sekretär ja novembrist 1919 veebruarini 1920 Eesti delegatsiooni sekretär Tartu rahuläbirääkimistel ning märtsis ja aprillis rahulepingu ratifitseerimiskomisjoni liikmena Moskvas. 1930. aastate alguses oli ärimees, liitus vabadussõjalastega ja viibis 1934–1936 vangis, tema trükikojas oli trükitud valitsusvastaseid lendlehti. 1937–1940 töötas ta ajakirjanikuna ja oli riigi ringhäälingu võõrkeelsete saadete toimetaja. Kevadel 1941 pääses ta järelüm­berasujana Saksamaale, oli riigiaktsiaseltsi Ost-Öl GmbH teenistuses. 1944–1945 teenis Tomingas USA sõjaväes ning 1945–1949 USA okupatsioonivägede peakorteris Frankfurdis ja Heidelbergis, suri 1978. a. New Yorgis.

Kui aastakümneid tagasi olid moes kivinägudest machomehed, kes kõik asjad rusika ja jõuga ära lahendasid, siis nüüd on imelikul kombel see pendel löönud teise äärmusesse, kus mehed omavahel kõike palvetamise, lõhnaküünalde ja meditatsiooniga üritavad lahendada. See on jällegi teistpidi hirmutav äärmus. Hetkel tundub, et mees, kes nädalas korra vähemalt ei nuta ja emotsioone oma kaaslasele nuuksudes ei väljenda, ei olegi enam mees. Igasugune ürgne mehelikkus, vastupidavus, tugevus ja vägi on justkui tabuteemad. Mehed ei tea, kas õnnelikul hetkel oma elus möirata nagu lõvid või plaksutada, kallistada ja nutta. Kui juba piisavalt raske on olla mees, siis veel raskem on praegusel ajal olla isa. Lisaks sellele, et mees peaks olema perele tugipostiks ja hoolitsema kogu pere julgeoleku eest, siis moodsalt isalt nõutakse ka seda, et ta naist kodutöödes ja lastega võimalikult palju aitaks. Lisaks peaks ta olema ka tuntud ütluse kohaselt köögis kokk, seltskonnas härrasmees ja voodis teadagi kes. Lisaks veel muidugi ka korralikult raha koju tooma. Aga kui ühel hetkel sa mehena avastad ennast keset möllu ja sõda, lapsed röögivad, koer oksendab, kaaslane on samuti kogu oma energia päeva jooksul ära andnud ja sa pead välja mõtlema, et kuidas teha tööalaselt oma järgmist ja kõige targemat sammu, siis jookseb juhe kokku küll. Aga mis teha edasi? Kuskil on jäänud mingi õpetus puudu. Kelle poole vaadata? "Mees 2. Minu Kari" on järg ülimenukale bestsellerile "Mees". Arvan, et mees ei tohiks tegelikult isaks saada enne, kui ta ei ole iseenda mõtteid ja hingeelu korda saanud. Kuidas saaks ta olla õpetaja ja teejuht, kui ta ise veel pimeduses eksleb. Eks sama kehti ka naiste ja emaks saamise puhul. Esimene raamat viis inimesed teekonnale rohkem enda sisse, "Mees 2" aga keskendub suures osas meie suhetele, meie peredele, meie rahvale ja meie maailmale.

Ants Antsoni elulooraamat

Päeviku vormis esitatud tagasivaade kirjastuskooperatiivi "Kupar" loomise kännulisele teele ja esimesele tegevusaastale ärkava Eesti ühiskondlikus õhustikus.

Artur Taska (1912-1994) elutööks oli sümbolite ajaloo jäädvustamine. Tema sulest on ilmunud põhjalikud käsitlused meie sinimustvalgest lipust, Eesti Vabariigi vapist ja hümnist, lisaks on ta uurinud Eesti Vabadussõja mälestusmärke. "Eesti vapp" on huvipakkuv uurimus nii vappide ajaloost kui Eesti ajaloo vappidest. Lähemalt jälgitakse Eesti Vabariigi vappi ja kõike sellega seonduvat: vapi loomise eellugu, vapi kinnitamist ja selle kasutamist ameti- ja aumärkidel, isikutunnistustel, rahamärkidel jm. Tähelepanu jätkub ka vappide kasutamisele kunstis ja kirjanduses. "Eesti vapi" esmatrükk oli Lundis 1984. aastal.

Tenori enese saatesõna raamatu kaanelt: Tahan rääkida inimestele, kes minu vastu huvi tunnevad, kui vahva ja põnev mul on nende aastate jooksul olnud. Püüdsin rääkida kõigest, mille vastu nad minu arvates huvi võiksid tunda ning ühtlasi selgitada, mida ma tunnen enesele tähtsate asjade suhtes. Püüdsin edasi anda elutarkust, mida ma kunstniku ja inimolendina arvatavasti omandanud olen. Oma lugu rääkides ei kavatse ma ka viieteistkümne aasta jooksul juhtunud halbadest asjadest üle libiseda. See pole mu loomuses, ning kui ma raskused ja ebameeldivused siiski maha vaikiksin, ei usuks inimesed, et nad loevad tõelisest elust. Ometi kaldub vaekauss -- hoolimata valust ja kurbusest, mida olen tunda saanud nagu kõik teisedki -- märgatavalt õnne, mitte kurbuse poole. Mitte miski, mida olen tundnud, pole mind süngeks muutnud ega masendanud. Ma armastan oma elu. Loodan, et te saate seda raamatut lugedes aru, miks.

Maailma majanduse tuleviku arutamiseks on kogunenud mitme eriala inimestest koosnev salajane töögrupp, kes leiab, et see on kohutavalt kehvasti korraldatud, seda ähvardavad igasugused liialdused, seda ümbritsev keskkond on määratud hukkumisele ja selle pikaajaline säilimine on täiesti ebatõenäoline. Kuidas saaksid globaliseerumise mängu võitjad tagada endale mugava tuleviku? On üks võimalus, kuid selle arutaminegi ajab hirmu nahka. "Lugano raport" astub avastamata maale ning asub halastamatu loogikaga kompromissitut analüüsi ja hirmu peale ajavaid lahendusi pakkuma. Kui tulevik on tõesti säärane, tahate te kindlasti leida mõnd muud võimalust. Lisas ja järelsõnas vaidleb Susan George töögrupi arvamusele vastu ja pakub välja alternatiivseid lahendusi. Susan George on maailma arengut puudutavatel teemadel palju kirjutanud. Ta on Transnatsionaalse Instituudi asedirektor ning mitme tuntud raamatu autor, sealhulgas "How the Other Half Dies" ja "A Fate Worse Than Debt and The Debt Boomerang" (Pluto Press). "Lugano raport" ilmus Inglismaal 1999. aasta lõpus ja leidis suurt vastukaja. Praegu tõlgitakse raamatut paljudesse keeltesse ja eesti keeles ilmub ta varem kui näiteks Itaalias, Prantsusmaal ja Jaapanis. Noam Chomsky, keeleteadlane ja USA populaarsemaid poliitilisi kommentaatoreid: "Suurepärane "Lugano raport" kirjeldab arukalt ja kainelt maailma, mida võib tabada suur õnnetus."

1927 jaanuar: 2. päev, Haag, Hotel Witteburg Tulime eile õhtul. Olen voodis. Kaks nädalat olin influentsas ja lõpuks sain igemepõletiku. Üks põsk on kahtlaselt paistes ja suu viltu, kuigi otsene valu nüüd on kadunud. Kuidas homme saan minna hoovivastuvõtule, seda ei tea! Muidu naudin. Naudin kahekesi-olekut Oskariga, ta mehisust ja õrnust, hoolitsemist. Tuhandel viisil osutab ta mulle tähelepanu. - Naudin mugavat hotellituba vanniga, siidtekkidega, täielist rahu. Eelmine aasta on niisiis möödas - ühes oma suurte elamustega. 3. päev Jäin koju, see tähendab - hotelli sängi, kuna Oskar läks kuninganna vastuvõtule. Loen Marcus Aureliuse "To Himself" - Enesele - mille sain jõuluks Mrs. Hancock'ilt. Loen, lehitsen siit-sealt. Tunnen, et olen leidnud sõbra, nõuandja ja lohutaja, vist kuni surmavoodini. See raamat saab mind kaastama. Ja siiski - kas see lohutaks neid, kelledel pole elus midagi olnud? Marcus Aurelius on kõike kogenud, võimu ja voli ja kuulsust, ja läbi selle näinud tühisuse nägu, ta elu on olnud rikas, täis võimu joovastust ja talle pole jäänud enam muud kogeda kui surm. ..."

Selles raamatus sõidab Armando jalgpalliklubi Lõuna-Eestisse spordilaagrisse. Armando sõbruneb kohaliku poisi Tobiasega, kes unistab jalgpalliklubis mängimisest. Kahjuks ei luba Tobiase mamma lapselapsel jalka mängimisele aega raisata, sest maal tuleb teha palju igasuguseid talutöid. Nii nagu mamma ütleb, on tal vaja Tobiast ja tema vendi «kitskma ja tomatiid valama». Aga jalgpall võidab alati. «Armando suvelaagris» on järg raamatutele «Armando» ning «Armando ja Ahjulinnud».

Fernando Pessoa (1888–1935) on üks olulisemaid 20. sajandi kirjanikke portugali keeleruumis, aga ka terves maailmas. Ta oli nii poeet, proosakirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, kirjastaja kui ka filosoof. Eesti keeles on Pessoa loomingust ilmunud peamiselt tema luulet tutvustavad valimikud „Autopsühhograafia“ (1973), „Tubakapood“ (2009, 2022) ja „Sõnum“ (2010) ning proosateos „Rahutuse raamat“ (2022). Siinne jutukogu toob eesti lugejani valiku Pessoa proosaloomingust selle erinevates kihistustes: iselaadsest müstikast kuni ühiskonnairooniani. Raamatusse on valitud 20 teksti, millest kõik peale kogumiku nimiloo ilmuvad eesti keeles esmakordselt.

Selles raamatus sõidab Armando klassiga Inglismaale. Kultuurireisi kavas pole kahjuks jalgpalli, aga ega sellest Inglismaal pääsu ei ole. Armando kohtub palliplatsil mitte ainult inglise noorte, aga ka enda õpetajatega. Raamat on jalkapoiss Armando seikluste neljas osa.

«Armando kohtunikuna» räägib sellest, kui raske on õigusemõistja töö jalgpalliväljakul. Tuleb välja, et Armando ja tema tiimikaaslased ei austa kohtunikke ja poiste jalkatreener otsustab, et midagi tuleb ette võtta. Loosi tahtel peab Armando ise proovima kohtuniku tööd. Kas ta saab hakkama keeruliste olukordade lahendamise ja sõnakuulmatu jalgpallisõbra korrale kutsumisega?

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister. "Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga aastal 2008 ning möödunud kümne aasta jooksul on Supilinna salaseltsi seiklused leidnud tee paljude eesti laste südamesse. Nii nagu eelmise üheksa, on ka kümnenda raamatu südamliku ja helge pildimaailma loonud lõunaeestlasest kunstnik Marja-Liisa Plats.

Seda peetakse kõigi aegade edukaimaks äri- ja isiksuse arendamise raamatuks. Väga efektiivse inimese 7 harjumust on terviklik inimlike probleemide lahendamise süsteem, mille alustalaks on printsiipidekeskseks saamine. Seitsme harjumise omandamine aitab lõpetada enesehävitusliku käitumise kodus ja tööl ning on teejuhiks sisemise meelerahu ja usalduse saavutamise teel. Covey otsib inimese käitumise juuri iseloomust ja õpetab avastama ja kasutama sisseharjunud käitumismallide asemel universaalseid, igikestvaid printsiipe. Väga efektiivse inimese 7 harjumust ei ole mitte esmaabivahend, uute tehnikate ja kiirete lahenduste käsiraamat, vaid pigem pikk trepp õigluse, sõnapidamise, aususe ja inimväärikuse printsiipide juurde, mis annavad meile nii kindlustunde kohanemiseks muutustega elus, perekonnas ja töös, kui ka tarkuse ja jõu, et haarata kinni neist võimalustest, mida muutused pakuvad. Dr. Stephen R. Covey on kogu maailmas tuntud ja hinnatud juhtimiskonsultant, perenõustamisekspert, teadlane ja koolitaja. Covey õpetus ja raamatud 33 keeles on au sees Valgest Majast Saudi Araabiani. Covey koolitus toimub maailma enam kui 500 paigas ja sellest võtab igal aastal osa üle 750 000 inimese. See raamat on mõeldud inimesele, kes tahab olla edukas, aga jääda seejuures inimeseks. Sooviks ju suurem jagu meist olla üheaegselt nii edukas kui ka inimlik inimene. Raamat on selle dilemma lahendamise võimalus. Näidatakse väga selgelt, et efektiivsuse võib tagada koostöö, kus võidavad kõik osapooled. S. Covey raamat süstib optimismi eestlasele, kes tahab jääda ausaks keerukas ärimaailmas (Voldemar Kolga, TPÜ psühholoogiaprofessor). Eesti on läbinud esimese varakapitalistliku arenguetapi ja paljudel on tekkinud küsimus: kuidas edasi? Covey mõtestab lahti ja korrastab eetilised ning üldinimlikud printsiibid, mis aitavad meil endas selgusele jõuda. Väga õigeaegne ja vajalik raamat kõigile neile, kes tahavad elus edasi jõuda ja on enda vastu nõudlikud (Peep Aaviksoo, Eesti Mobiiltelefoni juhatuse esimees). 3. täiendatud ja ümbertöötatud trükk.

Tunnustatud läänesaksa kirjaniku (1914-1979) peateos, romaan Teise maailmasõja kriisipäevadest läänerindel. Montaažitehnikas ülesehitatud süžeeliinid seavad tulipunkti mitmeid inimsaatusi ja psühholoogilis-eetilisi probleeme, lastes kunstiteadlasel Bruno Schefoldil astuda oma kaasmaalaste tegude lunastaja rolli.

"Vanemuise väits" on salaselts Rampsu 11. juhtum. Eesti Rahva Muuseumis pandi toime jultunud kuritegu – keegi varastas väärtusliku dekoratiivnoa. Varas tegutses Aleksis Kivi "Seitsme venna" etenduse ajal, kui "Uurali kaja" näituse valvesüsteem oli välja lülitatud. Muuseumidirektori palvel hakkavad rampslased asja uurima. Kas kurikael on ERMi töötaja, muuseumikülastaja või hoopis keegi etenduse ajal ringi hulkunud inimestest? Mida kujutab endast Tartu toiduklubi? Põhjalik detektiivitöö ja väike kavalus aitavad ka seekord salaseltslastel süüdlase kinni nabida.